Ajakiri Tiiu. 2012. Eha Laanpere

download«See tunne ei lähe elu lõpuni meelest, kuidas auto rullus. Lõpmatuseni,» ütleb Eve Piilmann (47). Autoõnnetusest sai Eve kaasa kaelahäda, mida raamatupidajakutsest põhjustatud istuv eluviis on süvendanud. Päästerõngaks said raviseansid dr Allan Oolo seljapingil, mis on õigemini arvutiga juhitav dekompressiooniseade.
Oli aasta 2000. Eve sõitis Tallinna–Peterburi teel, autos ka sõbranna ja kaks last. Talle sõitis tagant 160ga sisse auto, mille juht oli purjus. «Õnn, et ellu jäime,» nendib Eve. «Lapsed said palju luumurde, minu kõige suurem häda oli kahe kaelalüli vigastus. Kaks nädalat olin haiglas ja kaks kuud käisin kaelatoega.» Kaelalülid pitsitasid närve Pärast ravi tundis Eve 2009. aastal uuesti, et kael ei anna enam keerama: «Kui auto tahavaatepeeglisse veel nägin, siis kiiresti pead tagasi pöörata oli juba väga valus.» Eve pöördus kirurg Jaak Tälli poole, kes omakorda soovitas Allan Oolot kui Eesti kõige paremat kaela- ja seljavalude spetsialisti. Dr Oolo juures selgus, et kaelalülid olid õnnetusjärgsete aastatega kokku vajunud, ja need, mis valu tegid, olid sinna vahele jäänud närvid. «Ta ravis mind kätega – keeras ja väänas. Tegin läbi ka ravikuuri dekompressioonipingil, mis venitas kaelalülid lahti.» Lülisamba dekompressioon on USAs välja töötatud tõhus meetod lülivaheketaste haigusseisundite raviks. Kuigi võib tunduda, et tegu on kaela või selja venitusega, on see sootuks keerulisem arvutiga juhitav protsess. Evel on dr Oolo juures käsil juba teine ravikuur ja ta leiab, et kaelavalude naasmisel ei pruukinud avariiga enam seost olla, pigem võis süüdi olla raamatupidaja ametist põhjustatud istuv eluviis: «Kaelalülidel on omadus taas kokku vajuda, nii et sama probleem tekib jälle. Just raamatupidajatel, kes on aastakümneid seda tööd teinud, on kael ja õlad nii vales asendis, et varem või hiljem hakkab tunda andma.»
Eve sõnul ei maksa valu kaua kannatada, sest see saab ainult hullemaks minna: «Mida varem raviga alustada, seda vähem vaeva.» Mees, kellest Eesti arstid ja massöörid lugupidamisega räägivad, on dr Allan Oolo. Kanada väliseestlasest doktor on manuaalterapeut, osteopaat ja kiropraktik, kes on loonud ka trigeenika ravimeetodi, mida maailmas teistele arstidele õpetab. Dekompressiooniseadme, mis Eve kaelavalud kaotas, võttis dr Oolo kasutusele kuus aastat tagasi oma Kanada kliinikus. Seal on see aidanud sadu inimesi nii kaela- kui ka seljavaludest vabaks saada. Eestis kasutusel olev dekompressiooniseade on ainus omataoline Baltimaade, Soome ja Venemaa peale.
Nii mõnus, et jää või magama!
Raviseanss on tõeliselt lõdvestav kogemus ja isegi tukk võib peale tulla. «See on sellest, et lülisammas saab tagasi oma loomuliku asendi,» ütleb dr Oolo. Seadistuse sätib ta paika iga patsiendi vajaduste – haiguspiirkonna, sümptomite jm – järgi. Surve lülisambale tõuseb tasakesi, püsib pikemat aega ja langeb siis taas. Enamasti kestab üks seanss 10–20 minutit. Dekompressioonimeetodist võiks abi saada 90% inimkonnast, sest just nii palju arvatakse olevat maailmas istuva eluviisiga inimesi. «Lülisambaketaste ja närvide pitsumine on ülemaailmne epideemia,» ütleb dr Oolo. «Seda ei põhjusta ei füüsiline töö ega raskuste tõstimine, vaid just tundidepikkune istumine paneb lülisamba ebaloomulikku asendisse. Igapäevase istumise tagajärjed annavad tunda juba 40ndatest eluaastates.» Selgroolülisid ühendab 23 lülivaheketast, mis moodustavad kokku neljandiku selgroo kogupikkusest. Iga ketta keskel on säsituum, mis püüab lülisid teineteisest eemal hoida. Kuid pidevas surveolukorras ei suuda need seda lõputult teha. «Istumisel tekkiv surve selgroolülidele pitsitab lülivahekettad koos närvijuurega kokku, tuues kaasa selja- ja kaelavalu, » ütleb dr Oolo. Kui te olete ajaga lühemaks jäänud, siis on süüdi seesama ketaste pitsumine. Dr Oolo sõnul võib nii kaotada lausa 2-3 cm kasvust. Aga lühemaks jäämine on veel väike häda selle kõrval, et keha peab hakkama lülisambakahjustusi kuidagi kompenseerima. Kus selgroolülid oma ülesandeid ei täida, võtavad need üle lihased, sattudes sellega ise ülemäärase pinge alla – nii võivad tekkida pea-, kaela-, käe- ja jalavalud. Lülide kokkuvajumise tagajärjel võivad surve alla jääda elundid, tekitades seede- jm probleeme, mida lülisamba süüks panna ei oskakski. Arstid soovitavad sellises olukorras tihti operatsiooni. «Kuid operatsiooni tulemused on pooltel juhtudel head, pooltel mitte nii väga head ja osa neist ebaõnnestub üldse,» ütleb dr Oolo. «Üks mu patsientidest oli sellise operatsiooni läbi teinud ja suurtest valudest vabanenud. Aga ta käsi ei tõuse pärast seda enam nabast kõrgemale. Kirurg palus ta käest küll vabandust, et vigastas kogemata üht närvi, aga see kätt muidugi enam liikuma ei pane.» Ka on tal olnud mitu patsienti, kes ei saa alaseljaoperatsiooni ebaõnnestumise tõttu jalalaba tõsta, see lohiseb järel.
Lülisamba dekompressiooniravi – alternatiiv operatsioonile
Kas teile sobib dekompressiooniteraapia, tehakse kindlaks röntgeni- ja/või magnetresonantstomograafilise uuringuga. Kui sobib, koostab dr Oolo teile individuaalse raviskeemi. Kui see teraapia ei sobi, soovitab dr Oolo muid ravivõimalusi. Tüüpiline dekompressioonravi koosneb 20 protseduurist ja kestab 6 nädalat. 1. nädalal paranevad kudede elastsus ja verevarustus, suureneb liigeste liikuvus, taastub lülivaheketaste vedelikusisaldus jne. 2. nädalal vähenevad valu ja surve närvijuurtele, leevenevad lihasspasmid, paraneb lülisamba painduvus,suurenevad lülivahed jne. 3. ja 4. nädalal leiavad aset esimesed füsioloogilised muutused, lülivaheketaste sees algab IVtüübi kollageerakkude teke, taastuvad kahjustunud lülivahekettaseinad, kaebused vähenevad või kaovad. 5. ja 6. nädalal hoitakse lülide maksimumkaugust ja lülivaheketaste vedelikuvarustust. Dekompressiooniteraapia kohta saab lugeda internetist aadressil www.kiropraktik.ee.  Protseduuri videot näeb aadressil youtube.com, kui kirjutate otsingussse selgroo diski dekompresioon Eestis.Eve heidab dekompressiooniseansiks pikali ja dr Allan Oolo sätib arvutil seadistused paika. Seda on näidanud nii 15 aastaga tehtud teadusuuringud kui ka igapäevapraktika.
Dekompressioonravi on omal kohal isegi siis, kui seljas on juba muutuseid, aga valu pole veel olnud. «Istuvat tööd tegevad inimesed, kes on siia tulnud, et valu ennetada, tunnevad end pärast palju kergemini ja paremini,» ütleb dr Oolo. «Väheke preventsiooni toob palju kasu – kes ennetab haigust, see ei vajagi ravi.» Kõige paremad ravitulemused dr.Oolo juures saavutatakse aga siis,kui kombineerida dekompressioonteraapiat trigeenikaga. Trigeenika ongi see, mida Eve kirjeldas kätega ravimise – keeramise ja väänamisena. Täpsemalt on see dr Oolo loodud süsteem, kus lääne- ja idamaa kätega ravimise meetodid on ühendatud teaduse viimase sõna järgi neuroloogilise raviga.