05-4_Overall_SpineMeie lülisammas (selgroog) on seeria erinevatest kumerustest. Beebidel on esimeseks kumeruseks painduvus erinevas suunas. Kasvades arenevad välja lülisamba teise taseme kumerused, lülisamba alumine ja kaela kumerus.
Mõelge hetkeks kuidas beebi lebab kõhuli tekil ja tahab vaadata üles emme või issi poole. Beebi peab painutama oma kaela, et seda teha. Selliselt hakkavadki meie lülisambas arenema erinevad kumerused. Põhiliselt me omame nelja erinevat kumeruse sektsiooni lülisambas.

• Lülisamba kaelaosa (lordosis) koosneb 7 kaelalülist.
• Lülisamba rinnaosa (kyphosis) koosneb 12 rinnalülist
• Lülisamba nimepiirkond (lordosis) koosneb 5 nimmelülist
• Lülisamba ristluu ja õndraluu (kyphosis).

 

 

 

lüliSelgroog koosneb 24 väikesest luulisest lülist, mis asetsevad üksteise peal, moodustades lülisamba. Vaatleme lüli lähemalt. Lüli esiosa nimetatakse lülikehaks (body), selle taga asub seljaaju (pildil). Seljaaju avause taga asuvad lülijätked, nende külge kinnituvad erinevad lihased.

 

 

lüli2

Selgroolülide vahel asetsevad vahekettad ehk diskid.

Vahekettad lülide vahel võimaldavad ja suurendavad lülisamba liikuvust. Vaheketasteta asetseks lülisamba lülid üksteise peal ja oleksid praktiliselt liikumatud.
Lülivahekettad on pehmekoelised. Diski ääreosa moodustab tugevatest elastsetest kiududest koosnev sidekoeline rõngas. Ketta pehme keskosa on sültja koostisega (koosneb 85% ulatuses veest). Lülisamba liikumise korral muudavad elastsed diskid vastavalt lülidevahelise ruumi avardumisele või kitsenemisele oma kuju, summutades padjana
põrutusi ning võimaldades ka lülisamba kokkusurumist ja kõverdumist.

 

 

 

Lülisamba liikuvus

Lülisambal on neli põhilist liikumissuunda, osad neist on omavahel kombineeritud.

• Selja painutamine ette, kummardamine.
• Selja painutamine taha, taha kummardamine
• Külgmised painutused, kallutamised külgedele.
• Selja rotatsioon, pöörlev selg ühele ja teisele küljele.

Selgroo neli sektsiooni on loodud töötama pisut erinevalt. Uurides lähemalt kuidas iga lülisamba osa töötab, saab ülevaate missuguiseid liigutusi erinevad osad teevad. Alumised kaelalülid (C3-C7) on vähem liikuvad, kui ülemised kaelalülid (C1 and C2). Lüilsamba kaelaosa on küllaltki liikuv, võimaldab painduda, pöörata, kallutada pead ette ja taha.
Lülisamba rinnaosa on otseses seoses roietega, mistõttu rinnaosa liikuvus on küllaltki vähene.
Lülisamba nimmepiirkond on võrreldes rinnaosaga praktiliselt liikumatu. Lülisamba nimmeosa all asub nn ristluu mis on tegelikult grupp spetsiaalseid lülisid, mis ühendavad lülisammast vaagnaluuga.

Normaalne lülisammas on S kujuline – see annab ühtlasema raskuse jaotuse ning aitab vastu panna igasugusele stressile. Ja kuigi alumine osa lülisambast kannab enamikku keha raskusest, sõltub iga segment teiste osade tugevusest, et funktsioneerida korralikult.